| 
  • This workspace has been inactive for over 11 months, and is scheduled to be reclaimed. Make an edit or click here to mark it as active.
View
 

X klassi eesti keele I kursus

Page history last edited by Piret Joalaid 11 years, 5 months ago

Gümnaasiumi eesti keel 1. kursus

I kursus  „Keel ja ühiskond“

1. Õppekirjandus

1.1 M. Ehala . Eesti keele struktuur. Õpik gümnaasiumile. Künnimees, 2001

1.2 E. Kraut. Eesti  õigekeel

1.3 M. Ehala, K. Habicht, P. Kehayov, A. Zabrodskaja. „Keel ja ühiskond“. Künnimees, 2012

Rohkem praegu kuidagigi sobivaid õpikuid ei ole.

2. Õppeaine ajaline maht – 35 tundi

3. Õppeaine eesmärgid

Gümnaasiumi eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

1) valdab eesti kirjakeelt ning kasutab seda korrektselt kõnes ja kirjas;

2) on keeleteadlik, tajub keelt oma identiteedi osana, analüüsib ning hindab kriitiliselt keele muutumise tendentse ja nüüdisolukorda;

3) tunneb tüüpilisi suhtlusolukordi, oskab valida suhtluskanalit ning suhtleb eesmärgipäraselt, kasutades konteksti sobivat suulist ja kirjalikku keelt;

4) tunneb tekstiliikide erinevusi ning oskab eri liiki tekste lugeda, analüüsida ja koostada;

5) rakendab oma suhtlus- ja tekstitööoskusi nii tekstide vastuvõtja kui ka loojana;

6) arendab loovat ja kriitilist mõtlemist;

7) valib, hindab kriitiliselt ja kasutab sihipäraselt teabeallikaid. 

4.  Õppeaine sisu

Käsitletavad teemad

Käsitletavad alateemad

Põhioskused ja mõisted

Arendatavad oskused

Lõiming teiste ainevaldkondadega

Läbivate teemade käsitlus

Keele ülesanded

Infovahetus, suhteloome, identiteedi väljendamine maailmapildi ujundamine

 

 

 

 

Keel kui märgisüsteem

Teised märgisüsteemid. Märgisüsteemide ühendamine tekstis.

Graafilised üldistused

Jooniste, tabelite, skeemide lugemine ja koostamine

Kunst ja keel

 

Eesti keele koht teiste keelte hulgas. Eri tüüpi keeled

Eesti keele eripära võrreldes teiste keeltega.

Eesti keele sõnamoodustuse erijooned

Eesti keele häälikusüsteem, astmevaheldus, muutevormistik. Lauseehituse eripära

Liitmine ja tuletamine.

Täis- ja osaalus, täis- ja osasihitis

Tuletatud sõnade õigekiri

 

 

Eesti keel võrdluses soome keele ja teiste soome-ugri keeltega.

Keele varieerumine ja muutumine aja jooksul

Euroopa olulisemad keelkonnad. Läänemere-soome keeled.

 

Indoeuroopa keeled. Germaani, romaani , slaavi keeled. Balti keeled.

Keelekontaktid. Saksa, vene, inglise, soome keele mõju eesti keele arengule.

 

Keele varieerumine – seos ajalooga

 

Tänapäevase kirjakeele kujunemine. Piibli tõlkimine ja põhja-eesti keel ning lõuna-eesti keel.

Kirjakeel ja kõnekeel

Murdekeel. Kodumurre, selle kajastumine kõnekeeles.

Kirjakeele norm. Õigekeelsuskomisjoni otsused ja ÕS.

Keeleoskuse parandamine ja õige keelekasutuse kujundamine. ÕS-i kasutamine igas olukorras

Seos ajalooga

 

Keeleline etikett.

Keelekasutuse valdkonnad ja erikeeled.

Släng, selle lubatavus.

Aktsent

Osata igas olukorras sobivat keelekasutust

 

 

Eesti mitmekultuurilise ja mitmekeelse maana.

 

Keeleline tolerantsus.

Eesti keelepoliitika.

 

 

 

 

Eesti keelepoliitika.

Eesti keele staatus  ja tulevik

Eesti keele kasutusvaldkonnad  ja arendus.  Teaduskeel ja kultuurikeel.

Keeletehnoloogia, keeleterminoloogia ja oskuskeel, ilukirjandus ja tõlkekultuur.

 

 

 

5. Õpitulemused

Kursuse lõpetamisel õpilane:

1) mõistab keele rolli, funktsioone ja tähendust ühiskonnas;

2) tunneb eesti keele erijooni teiste keeltega võrreldes;

3) mõistab allkeelte ja keele varieerumise olemust;

4) tunneb suulise ja kirjaliku keele norme ning etiketti;

5) oskab eakohasel tasemel analüüsida ajastuomaseid keelenähtusi 

6. Hindamine vastavalt RÕK-i ja kooli hindamisjuhendile

Praktilise eesti keele kursustes kasutatakse teiste eesti keele kursuste ja kirjanduskursuste sisulisi teemasid praktilise keeleoskuse arendamiseks. Seetõttu võib praktilise eesti keele tundides tehtud tööde tulemusi, mis näitavad kirjanduskursuste või teiste eesti keele kursuste õpitulemuste saavutatust, hinnata ja arvestada vastavate kursuste osalise sooritusena. Samuti võib kirjanduskursustes ja teistes eesti keele kursustes tehtud tööde praktilise eesti keele kursuse õpieesmärkidele suunatud tegevusi hinnata ja arvestada praktilise eesti keele kursuse osalise sooritusena.

Arvestada ka kooli hindamisjuhendit. 

7. Füüsiline õpikeskkond

1. Valdav osa õpet toimub klassis, kus saab mööblit sobivalt ümber paigutada rühmatööks ning ümarlauavestlusteks.

2. Klassiruumis kasutatakse õigekeelsussõnaraamatuid ja võõrsõnade leksikoni.

3. Tundides kasutatakse tänapäevastel info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid, sh netisõnaraamatuid.

4. Tunde peetakse vajaduse korral arvutiklassis, kooli raamatukogus ning väljaspool kooli.

 

Comments (0)

You don't have permission to comment on this page.