Gümnaasiumi eesti keel 1. kursus
I kursus „Keel ja ühiskond“
1. Õppekirjandus
1.1 M. Ehala . Eesti keele struktuur. Õpik gümnaasiumile. Künnimees, 2001
1.2 E. Kraut. Eesti õigekeel
1.3 M. Ehala, K. Habicht, P. Kehayov, A. Zabrodskaja. „Keel ja ühiskond“. Künnimees, 2012
Rohkem praegu kuidagigi sobivaid õpikuid ei ole.
2. Õppeaine ajaline maht – 35 tundi
3. Õppeaine eesmärgid
Gümnaasiumi eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane:
1) valdab eesti kirjakeelt ning kasutab seda korrektselt kõnes ja kirjas;
2) on keeleteadlik, tajub keelt oma identiteedi osana, analüüsib ning hindab kriitiliselt keele muutumise tendentse ja nüüdisolukorda;
3) tunneb tüüpilisi suhtlusolukordi, oskab valida suhtluskanalit ning suhtleb eesmärgipäraselt, kasutades konteksti sobivat suulist ja kirjalikku keelt;
4) tunneb tekstiliikide erinevusi ning oskab eri liiki tekste lugeda, analüüsida ja koostada;
5) rakendab oma suhtlus- ja tekstitööoskusi nii tekstide vastuvõtja kui ka loojana;
6) arendab loovat ja kriitilist mõtlemist;
7) valib, hindab kriitiliselt ja kasutab sihipäraselt teabeallikaid.
4. Õppeaine sisu
Käsitletavad teemad
|
Käsitletavad alateemad
|
Põhioskused ja mõisted
|
Arendatavad oskused
|
Lõiming teiste ainevaldkondadega
|
Läbivate teemade käsitlus
|
Keele ülesanded
|
Infovahetus, suhteloome, identiteedi väljendamine maailmapildi ujundamine
|
|
|
|
|
Keel kui märgisüsteem
|
Teised märgisüsteemid. Märgisüsteemide ühendamine tekstis.
|
Graafilised üldistused
|
Jooniste, tabelite, skeemide lugemine ja koostamine
|
Kunst ja keel
|
|
Eesti keele koht teiste keelte hulgas. Eri tüüpi keeled
|
Eesti keele eripära võrreldes teiste keeltega.
Eesti keele sõnamoodustuse erijooned
|
Eesti keele häälikusüsteem, astmevaheldus, muutevormistik. Lauseehituse eripära
Liitmine ja tuletamine.
|
Täis- ja osaalus, täis- ja osasihitis
Tuletatud sõnade õigekiri
|
|
|
Eesti keel võrdluses soome keele ja teiste soome-ugri keeltega.
Keele varieerumine ja muutumine aja jooksul
|
Euroopa olulisemad keelkonnad. Läänemere-soome keeled.
|
Indoeuroopa keeled. Germaani, romaani , slaavi keeled. Balti keeled.
|
Keelekontaktid. Saksa, vene, inglise, soome keele mõju eesti keele arengule.
|
Keele varieerumine – seos ajalooga
|
|
Tänapäevase kirjakeele kujunemine. Piibli tõlkimine ja põhja-eesti keel ning lõuna-eesti keel.
Kirjakeel ja kõnekeel
|
Murdekeel. Kodumurre, selle kajastumine kõnekeeles.
|
Kirjakeele norm. Õigekeelsuskomisjoni otsused ja ÕS.
|
Keeleoskuse parandamine ja õige keelekasutuse kujundamine. ÕS-i kasutamine igas olukorras
|
Seos ajalooga
|
|
Keeleline etikett.
|
Keelekasutuse valdkonnad ja erikeeled.
|
Släng, selle lubatavus.
Aktsent
|
Osata igas olukorras sobivat keelekasutust
|
|
|
Eesti mitmekultuurilise ja mitmekeelse maana.
|
Keeleline tolerantsus.
Eesti keelepoliitika.
|
|
|
|
|
Eesti keelepoliitika.
Eesti keele staatus ja tulevik
|
Eesti keele kasutusvaldkonnad ja arendus. Teaduskeel ja kultuurikeel.
|
Keeletehnoloogia, keeleterminoloogia ja oskuskeel, ilukirjandus ja tõlkekultuur.
|
|
|
|
5. Õpitulemused
Kursuse lõpetamisel õpilane:
1) mõistab keele rolli, funktsioone ja tähendust ühiskonnas;
2) tunneb eesti keele erijooni teiste keeltega võrreldes;
3) mõistab allkeelte ja keele varieerumise olemust;
4) tunneb suulise ja kirjaliku keele norme ning etiketti;
5) oskab eakohasel tasemel analüüsida ajastuomaseid keelenähtusi
6. Hindamine vastavalt RÕK-i ja kooli hindamisjuhendile
Praktilise eesti keele kursustes kasutatakse teiste eesti keele kursuste ja kirjanduskursuste sisulisi teemasid praktilise keeleoskuse arendamiseks. Seetõttu võib praktilise eesti keele tundides tehtud tööde tulemusi, mis näitavad kirjanduskursuste või teiste eesti keele kursuste õpitulemuste saavutatust, hinnata ja arvestada vastavate kursuste osalise sooritusena. Samuti võib kirjanduskursustes ja teistes eesti keele kursustes tehtud tööde praktilise eesti keele kursuse õpieesmärkidele suunatud tegevusi hinnata ja arvestada praktilise eesti keele kursuse osalise sooritusena.
Arvestada ka kooli hindamisjuhendit.
7. Füüsiline õpikeskkond
1. Valdav osa õpet toimub klassis, kus saab mööblit sobivalt ümber paigutada rühmatööks ning ümarlauavestlusteks.
2. Klassiruumis kasutatakse õigekeelsussõnaraamatuid ja võõrsõnade leksikoni.
3. Tundides kasutatakse tänapäevastel info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid, sh netisõnaraamatuid.
4. Tunde peetakse vajaduse korral arvutiklassis, kooli raamatukogus ning väljaspool kooli.
Comments (0)
You don't have permission to comment on this page.